Päritolu: Kanada
Patronaazh: FCI
Algse kehtiva standardi avaldamise kuupäev: 29. 10. 1996
Kasutus: rasket koormat vedav kelgukoer, veekoer.
FCI klassifikatsioon: 2. rühm: pintsherid ja shnautserid, molossid, shveitsi        mägi- ja karjakoerad.
2. alarühma 2. jagu: molossitüüpi mägikoerad
töökatseteta

Lühike ajalooline ülevaade: tõug põlvneb Newfoundlandi saare pärismaistest koertest ja pärast 1100. a. viikingite toodud suurtest mustadest karukoertest. Euroopa kalurite tulekuga aitas uute tõugude tulek tõugu kujundada ja kosutada, säilitades tõu olulised omadused. Saare koloniseerimisega 1610. a. oli newfound- landi koer juba väliselt ja iseloomult välja kujunenud. Need jooned võimaldasid tal vastu panna äärmuslikule kliimale ja mereõnnetustele siis, kui nad tõmbasid merest raskeid võrke välja või teenisid vee- ja vetelpäästekoerana.

Üldmulje: newfoundlandi koer on massiivne, võimsa kerega, hea lihastikuga ja koordineeritud liikumisega koer.

Olulised proportsioonid: keha pikkus õlanukist istmikunukini on suurem kui turjakõrgus. Kere on kompaktne. Emase koera kere võib olla pisut pikem ja vähem massiivne kui isase koera oma. Vahemaa turjast rinnakukehani on pisut suurem kui distants rinnakukehast maani.

Käitumine/temperament: newfoundlandi koera ilme peegeldab headust ja mahedust. Ta on väärikas, rõõmsameelne ja loominguline, tuntud usaldusväärse õrnuse ja tõsiduse poolest. 

Pea: massiivne. Emase pea on ehituselt isase omaga samasugune, kuid vähem kogukas.
KOLJU PIIRKOND:
Kolju: lai, kergelt kumerdunud otsmiku ja tugevasti arenenud kuklakühmuga.
Otsmikulõige (stopp ehk üleminek laubalt koonule): märgatav, kuid mitte iial järsk.

NÄO PIIRKOND:
Nina: suur, hästi pigmenteerunud, väga arenenud sõõrmetega. Värvilt must must-valgetel ja mustadel isenditel ning pruun pruunidel koertel.
Koon: kindlasti kandiline, sügav ja suhteliselt lühike, kaetud lühikese, peene karvaga, ilma nahavoltideta. Suunurgad on märgatavad, kuid mitte liialt esiletungivad.
Mokad: pehmed.
Hambumine: käär- või tasahambumine.
Silmad: suhteliselt väikesed, asetsevad võrdlemisi sügaval; nad on teineteisest kaugel ja alumine laug ei ole lõtv. Värvus: tumepruunid must-valgetel ja mustadel koertel, pruunidel on lubatud heledamad varjundid.
Kõrvad: suhteliselt väikesed , kolmnurksed, ümarate otstega, asetunud hästi pea küljele ja liibuvad tihedasti. Kui täiskasvanud koera kõrv ette tõmmata, siis ulatub see samal küljel asetseva silma sisenurgani.

Kael: tugev, lihaseline, asetunud hästi õlgadele, piisavalt pikk, et võimaldada väärikat peahoidu. Kaelal ei tohi olla liialt suurt kurgulotti.

Kere: luustiku struktuur on läbinisti massiivne. Küljelt vaadatuna on kere sügav ja võimas.
Seljajoon: tasane ja kindel turjast laudjani.
Selg: lai.
Nimme: tugev ja hästi lihaseline.
Laudjas: lai, langeb ligikaudu 30o nurga all.
Rind: lai, sügav ja täidlane, hästikaardunud roietega.
Kõht ja alajoon: peaaegu tasane ja ei iial üles tõmmatud.

Jäsemed:
ESIJÄSEMED: on sirged ja paralleelsed ka siis, kui koer kõnnib või traavib aeglaselt.
Õlad: tugevasti lihastes ja tahapoole suunatud.
Küünarnukid: vastu rinnakorvi.
Kämmal: kergelt kaldu.
Käpad: suured ja kerega vastavuses, ümarad ja tihedasti koos hoidvate, kindlate ja kompaktsete varvastega.

TAGAJÄSEMED: kuna koormate vedamise, ujumise või maadhaarava liikumise tõhusus tuleneb peamiselt tagajäsemetest, on newfoundlandi koera tagaosa ehitus kõige tähtsam. Vaagen peab olema tugev, lai ja pikk.
Reied: laiad ja lihaselised.
Põlv: hästi kaardunud, kuid mitte sel määral, et tekitaks kükitavat muljet.
Säär: tugev ja suhteliselt pikk.
Kannad ja pöiad: madala asetusega, suhteliselt lühikesed ja üksteisest lahus, teineteisega paralleelsed, ei pöördu sisse- ega väljapoole.
Käpad: kindlad ja tihedalt koos hoidvate varvastega. Tagumised liigvarbad tuleb esinemise korral eemaldada.

Saba: toimib koera ujudes tüürina, seetõttu peab see olema tugev ja juure lähedal lai. Kui koer seisab, ripub saba all, lubatud on väike jõnks sabaotsas, saba ulatub kanna kannaliigeseni või alla selle. Erutatud olekus või liikudes hoitakse saba sirgelt või pisut ülespoole kaardu, kuid mitte iial ei tõsteta seda selja kohale või ei väänata jalgade vahele.

Kõnnak/liikumine: newfoundlandi koer liigub hea esijäsemete sirutuse ja tugeva tagajalgade tõukega, mis jätab mulje pingutusteta jõust. Selja kerge rullumine on loomulik. Kiiruse suurenedes kaldub koer jooksma mööda üht jäljerida, samal ajal jääb seljajoon tasaseks.

Karvkate:
Karv: newfoundlandi koeral on veekindel topeltkarv. Pealiskarv on parajalt pikk ja sirge, ilma lokkideta.Lubatud on nõrk lainelisus. Aluskarv on pehme ja tihe, talvel paksem kui suvel, kuid rinnal ja laudjal alati ühesugune, aastaajast sõltumata. Karvkate peas, koonul ja kõrvadel on lühike ja õrn. Esi- ja tagajalgadel
on narmaskarvad. Saba on täielikult kaetud pika ja tiheda karvaga, mis aga ei moodusta lippu. Trimmimist ja kääridega pügamist ei soosita.
Värvus: must, must-valge ja pruun.
 

• Must: tavapärane värvus on must. Värv peab olema võimalikult ühtlane, kuid kerge päikesest tingitud pruunikam varjund on lubatud. Valged märgised rinnal, varvastel ja/või sabaotsas on lubatud.
• Must-valge: see variant on tõule ajaloolise tähtsusega. Märgistuse eelistatud muster on järgmine: must pea eelistatavalt valge lauguga, mis ulatub koonule, must sadul ühtlaste märgistega ja must laudjas saba ülemise otsaga. Ülejäänud kehaosad on valged ja neid võib olla minimaalsest musti karvu.
• Pruun: pruun värvus, mis varieerub ðokolaadipruunist pronksini. Valged märgised rinnal, varvastel ja/või sabaotsas on lubatud. Must-valged ning pruunid koerad esinevad mustadega ühes näituseringis.

Suurus:
Keskmine turjakõrgus isastel on vähemalt 71 cm (28 tolli) ja emastel vähemalt 66 cm (26 tolli). Keskmine kaal on isastel ligikaudu 68 kg ja emastel ligikaudu 54 kg. Kuigi suur kasv on soositud, ei tohi seda eelistada sümmeetriale, üldisele tugevusele, kehaehituse võimsusele ja õigele liikumisele.

Vead: igasuguseid kõrvalekaldeid nimetatud punktidest tuleb pidada veaks. Vea tõsiduse hindamisel tuleb arvestada kõrvalekalde ulatust.

Üldmulje: pikajalgsus, toekuse puudumine. Liiga kerge, liiga rohmakas.
Üldine luustiku struktuur: peen luustik, loid välimus.
Iseloom: agressiivsus, argus.
Pea: kitsas.
Koon: terav või pikk.
Mokad: silmatorkavad.
Silmad: ümarad, pungis, kollased silmad, lõdvad laud.
Selg: küürus selg, nõgus või pehme selg.
Saba: pikk, lühike, sirp- või rõngassaba.
Esijäsemed: läbivajunud kämmal, harali varbad, sisse- või väljapoole pööratud varbad, lestade puudumine varvaste vahel.
Tagajäsemed: sirge põlv, lehmajalad (kooskandsus), rangjalad, linnuvarbad.
Liikumine: tippimine, jalgade lohistamine, krabitaoline või liiga kitsas liikumine; liikumisel on jäse küünarnukist ja randmest murtud (“kudumine”), esijalgade ristamine, eest käppade sisse- või väljaloopimine, esijäsemete kõrgele loopimine (hackney), küliskäik.
Karvkate: täiesti lahtine karv. Aluskarva puudumine.

Diskvalifitseerivad vead:

halb iseloom,
üle- või alahambumine,
mustal või pruunil koeral peale valge teist värvi märgised,
kõik teised värvused peale musta, must-valge või pruuni.

NB: isastel koertel peavad kaks nähtavalt normaalset munandit olema täielikult laskunud munandikotti.