Koerte vetelpäästekoolitus

Eesti Newfoundlandi Koerte ja Landseeride Tõuühing taasalustas koerte vetelpäästekoolitust 1999. aasta suvel, 2001. aasta maikuus võttis Eesti Kennelliidu juhatus vastu ka vetelpäästevõistluste eeskirjad. Veel kümmekond aastat tagasi tegeleti Eestis koerte vetelpäästekoolitusega, kuid vahepeal oli see ala Eestis täielikult unarusse jäänud, mistõttu tuli välismaale sõita asja õppima. Newfoundlandi Koerte ja Landseeride Tõuühingu liikmed Valdo Varek, Karmo Siivelt ja Ain Parmas läbisidki Soome Landseeriühingu korraldatud vetelpäästekursused ja Soome Kennelliidu vastava üldkoolitusening said Soome Kennelliidu tunnustatud vetelpäästetreeneriteks ning vetelpäästevõistluste korraldajateks.

Nii vetepäästekoolitustel  kui ka  –võistlustel kasutavad koerad toomis-,  viimis- ning uppuja päästmisharjutuste  sooritamiseks päästevestiriidest silindri- kujulist eset, mille otsas on köiest aas  ning mille sees on vahtkumm.

Vetelpäästekoolituse ja -võistluste eesmärk on säilitada newfoundlandi koerte ja landseeride tõuomast päästeinstinkti ja ujumisoskust, kuid loomulikult arendada koeri nii füüsiliselt kui vaimselt. Võistlustel kontrollitakse koera käitumist vees ja tema füüsilist vormi, samuti tema koostööd koerajuhiga. Võistluste eesmärk on arendada ka vetelpääste harrastajaid ja nendevahelist  koostööd ning anda neile teadmisi koerte koolituse ja vees töötamise kohta. 

Njuufadel ja landseeridel on selja taga pikk vetelpäästja kogemus. Nende tõugude esivanemad pärinevad Kanada kirderannikul asuvalt tormiselt Newfoundlandi saarelt, kus nad aitasid alates 17.-18. sajandist kalureid raskete kalavõrkude veest väljatõmbamisel, vette kukkunud kalade püüdmisel ning vajadusel ka peremehe päästmisel.

19. sajandil hakati newfoundlandi koeri ja landseere Euroopas kasutama vetelpäästekoertena, kuna nad ei kõhkle vette appi tormamast
ka kõige rajusema ilmaga. Samuti hakati Inglismaal korraldama Watertrial-võistlusi, kus hinnati koerte päästeinstinkti ning soovi töötada vees. Tollal pidid koerad hüppama kindla kõrgusega paadisillalt vette uppujat päästma, vedama võimalikult kiiresti uppuja ja paadi randa, viima köie või eseme paati võõrale inimesele, ujuma võidu ning sukelduma ja tooma vee alt pinnale eseme. 

Njuufad ja landseerid sobivad vetelpäästjateks tänu oma ujulestadega jalgadele, tüüri-taolisele tihedale sabale, veekindlale topeltkasukale, võimsale kehaehitusele ning loomulikule vetelpäästeinstinktile, mis muudab nende koolitamise vetelpäästjateks teistest tõugudest tunduvalt lihtsamaks.

Tänapäeval korraldatakse vetelpäästevõistlusi USAs, Kanadas. Belgias, Prantsusmaal, Hollandis, Inglismaal, Austrias, Itaalias, Sloveenias, Rootsis ja Soomes, kus kõikjal reeglid pisut üksteisest erinevad. Põhimõte on aga enamikes neis riikides see, et tegemist on eeskätt spordialaga, kus õpetus käib mänguga pooleks. Seetõttu ongi oluline, et vetelpäästetreeninguga liiale ei mindaks. Kuna vees töötamine on koerale väga väsitav, siis ei ole soovitav teha trenni tihedamini kui kord nädalas, sest muidu võib koeral päästetahe sootuks kaduda.
 

Eesti Kennelliidus 3. mail 2001 vastuvõetud eeskirjad jagavad  koerte vetelpäästevõistlused viide klassi: sobivusvõistlus, juunioriklass, algklass, avaklass ja võitjaklass. Enamikes klassides koosneb võistlus kummipaadist vette hüppamisest ja randa ujumisest, eseme toomisest paadist või viimisest paati, kummipaadi vedamisest randa ning uppuja vedamisest randa, kuid nende harjustuste raskusaste erineb võistlusklassiti. 

Võistluste põhimõte seisneb selles, et koer peab kõik harjutused sooritama 4-minutilise kontrollaja raames. Sooritust hindavad kohtunikud, kes olenevalt vigadest vähendavad soorituse eest antavaid punkte. Võistluse jooksul kogutud punktisumma järgi antakse koerale hinne: 
Hinne 1 (suurepärane) – 90-100% võimalikest punktidest
Hinne 2 (väga hea) – 75-89% võimalikest punktidest
Hinne 3 (hea) – 61-74% võimalikest punktidest
Hinne 4 (rahuldav) – 50-60% võimalikest punktidest 
Hinne 0 (mitterahuldav) – alla 50% võimalikest punktidest 

Hinded 1 (suurepärane), 2 (väga hea), 3 (hea) ja 4 (rahuldav) on positiivsed hinded. Olenevalt võistlusklassist siirdub kaks või kolm korda hinde 1 saanud koer järgmisesse võistlusklassi. Kõige kõrgemas, võitjaklassis antakse kolmel korral hinde 1 saanud koerale tiitel Eesti vetelpääste tshempion EST VPCH, mis on põhimõtteliselt sarnane välimikutshempioni tiitliga. Vetelpäästetshempioniks saamiseks peab aga koer olema saanud vähemalt näitusehinde 2 sertifikaadiõigusega näituselt. 

Vetelpäästevõistlustel saavad osaleda kõik koerad olenemata tõust, kes ujuvad meelsasti, ei ole arad ega agressiivsed võõraste inimeste suhtes ning kuuletuvad sellistele elementaarsetele käsklustele nagu "Siia!", "Istu!", "Lama". 

Kõik koerad peale njuufade ja landseeride peavad enne ametlikele võistlustele pääsemist sooritama sobivusvõistluse, mis ühtib täielikult juunioriklassis nõutavate elementidega - koer peab hüppama paadist vette ja ujuma 25 meetrit ning  tooma eseme 25 meetri kaugusel kaldast olevast paadist.  Loomulikult on vetelpäästekoolitusele teretulnud kõik koeraomanikud, lisainfot koolituse kohta saab Newfoundlandi Koerte ja Landseeride Tõuühingust telefonidelt (0) 672 5002 ja 050 62 659,  e-maililt njuufa@local.ee või http://www.local.ee/njuufad/yritused.html

Uppuja päästmisel haarab koer esemest ning veab aasast kinnihoidva uppuja kaldale. Koolituse algetapil võib koerad  panna harjutust sooritama ka koos, et nad innustaksid üksteist.

 
 

Mitteametlik juunioriklass 6-12 kuud
1. Hüpe paadist ja ujumine 25 meetrit.
2. Eseme toomine paadist 25 meetrilt.

Algklass alates 12 kuust
1. Hüpe paadist ja ujumine 50 meetrit.
2. Eseme viimine paati 25 meetri kaugusele.
3. Paadi vedamine kaldale 25 meetrit.
4. Uppuja päästmine 25 meetrilt.
Kahel korral korral hinde 1 saanud koer siirdub võistlema avaklassi.

Avaklass
1. Hüpe paadist ja ujumine 50 meetrit.
2. Eseme viimine paati 50 meetri kaugusele.
3. Paadi vedamine kaldale 50 meetrit.
4. Uppuja päästmine 50 meetrilt.
Kolmel korral hinde 1 saanud koer siirdub võistlema võitjaklassi.

Võitjaklass
1. Köie viimine paati 25 meetri kaugusele.
2. Hüpe paadist ja teise paadi vedamine kaldale 50 meetrit.
3. Uppuja päästmine 50 meetrilt.
4. Hüpe paadist ja uppuja päästmine 50 meetrilt.
Eesti vetelpääste tshempioniks (EST VPCH) saab koer, kes on saanud vähemalt kolm (3) hinnet 1 vetelpäästevõistluste võitjaklassis vähemalt kahelt (2) erinevalt kohtunikult ja vähemalt hinde 2 FCI poolt tunnustatud kennelorganisatsioonide sertifikaadiõigusega näituselt.