Sõnastik
A
AIKUCHI – ilma tsuba’ta tanto (pistoda)
AOI – tokkroos, tavaliselt kasutatakse Monina
ARA-NIE – jäme või suur nie
ASHI – jalad (nioi viirud, mis osutavad tera poole)
ATOBORI – hiljem lisatud horimono
ATO MEI – hiljem lisatud signatuur
AYASUGI – suur laineline hada (mõõga voltimismuster)
B
BAKUFU – Shoguni sõjaline valitsus
BO-HI – suur või lai soon
BOKKEN – puumõõk, kasutatakse kata harjutamiseks
BONJI – sanskritikeelne graveering
BO-UTSURI - kahvatu utsuri
BOSHI – kissaki‘s olev karastuspiir
BU – Jaapani mõõtühik, 0,303 cm
BUKE – sõjamees, samurai
BUSHIDO – samurai käitumiskoodeks
C
CHIKEI – tumedad jooned, mis paistava ji’s
CHISA KATANA – lühike katana
CHOJI – ristikheina kujuline hamon
CHOJI ÕLI – õli mõõga hooldamiseks
CHOJI-MIDARE – ebaregulaarne choji hamon
CHOKUTO – eelajalooline sirge mõõk
CHU – keskmine
CHU-KISSAKI – keskmise suurusega kissaki (tera tipp)
CHU-SUGUHA – sirge, keskmise laiusega karastuspiir
D
DAI – suur
DAI-MEI – sepa õpilane, kes kasutab signatuurina
oma õpetaja nime
DAIMYO – lääniisand
DAISHO – lühikesest ja pikast mõõgast
koosnev koos sepistatud mõõgapaar
DAITO – pikk mõõk (üle 62 cm), komplektis
shoto’ga moodustavad daisho
F
FUCHI – kaelus mõõga käepidemel
FUCHI-KASHIRA – sobitusosad, mis aitavad koos hoida tsuka’t
(käepide)
FUKURA – kissaki lõikeäär
FUKURE – viga, tavaliselt õhumull terases
FUKURIN – tsuba ääre kate
FUNAGATA – laevapõhja kujuline nakago
FUNBARI / FUMBARI – alt laiem ja otsast teravnev mõõgatera
FURISODE – kimono varrukat meenutav nakago
G
GAKU-MEI – signatuur, mis on eemaldatud algselt nakago’lt
ning graveeritud lühendatud nakago’le
GENDAITO – kaasaegsete seppade poolt loodud traditsioonilised
mõõgad
GIMEI - võltssignatuur
GIN - hõberaha
GOKADEN – Koto-perioodi viis suurt mõõgasepistuskooli
GOMABASHI – paraleelsed sooned
GUNOME - lainetav hamon
GUNOME-MIDARE – ebaregulaarselt lainetav hamon
GUNTO – sõjaväemõõk, ka II Maailmasõja-aegne
koshirae (mõõgavarustus)
GYAKU - tagurpidine
H
HA – lõikeäär
HABAKI – tera kaelus, mis aitab hoida tera tsuka’s
HABUCHI – piir ji ja hamon’i vahel, kutsutakse ka
nioi-guchi
HADA – teralise või kiulise välimusega terase
voltimismuster
HAGANE – tugev teras, tera välimine kiht
HAGIRE – praod hamon’is (saatuslik defekt)
HAKIKAKE – omadus karastatud ääres, muster mis
meenutab pintsli- või luuatõmbeid
HAKO BA – neljakandiline hamon
HAKO-MIDARE – ebaühtlane neljakandiline hamon
HAKO-MUNE – neljakandiline tera tagaosa
HAMACHI – täke lõiketera alguses
HAMIDASHI – väikese tsuba’ga pistoda
HAMON – karastuspiir tera äärel
HANDACHI – tachi rakendid, mida kasutatakse katana’l
või wakizashi’l
HATARAKI – hamon’is paiknevad aktiivsused või
omadused
HAZUYA – poleerimiskivid, millega tuuakse esile hamon ja
hada
HI – sooned teras
HIRA-MUNE – lame tera tagaäär
HIRA-TSUKURI / HIRA-ZUKURI – tera ilma shinogi’ta
(lameda küljega tera)
HIRO-SUGUHA – lai ja sirge hamon
HITATSURA – täidlaselt karastatud hamon
HITSU / HITSU-ANA – augud tsuba’s kozuka või
kogai jaoks
HO – kozuka tera
HONAMI – mõõgahindajate perekond
HORIMONO – graveering mõõgateral
HOTSURE – juhuslikud jooned, mis jooksevad hamon’ist
ji’sse
I
ICHI – üks
ICHIMAI – üheosaline terakonstruktsioon
ICHIMAI BOSHI – täielikult karastatud kissaki
IHORI-MUNE – tipukujuline tera tagakülg
IKUBI – metssea kael, lühike ja lai kissaki
INAZUMA – välk, hamon’is esinev muster või
aktiivsus
ITAME – puukiude meenutav hada
ITO – siidist või puuvillast käepideme mähis
ITOMAKI NO TACHI – tachi, mille saya tipp on mähitud
ito’ga
ITO SUGU – õhuke, niiti meenutav hamon
J
JI – tera ala, mis jääb shinogi ja hamon’i
vahele
JI-GANE – pindmine teras
JI-HADA – hada pinnamuster
JINDACHI - tachi
JI-NIE – nie saared ji’s
JIZO BOSHI – budistliku preestri pea kujuline boshi
JUMONJI YARI – ristikujulise otsaga yari
JUYO TOKEN - NBTHK poolt välja antud äärmiselt
tähtis origami (sertifikaat)
JUZU – roosikrantsi helmeste kujuline hamon
K
KABUTO – samurai kiiver
KABUTO-GANE – tachi-stiilis mõõganupp
KABUTO-WARI - kiivripurustaja
KAEN – leegikujuline boshi
KAERI – tagasipööre, viitab mune juures olevale
boshile
KAI GUNTO – mereväemõõk
KAJI - mõõgasepp
KAKIHAN – mõõgasepa või tsubameistri
monogramm
KAKU-MUNE – neljakandiline mune
KAMIKAZI – jumalik tuul
KANJI – Jaapani hieroglüüfid (üks osa jaapani
tähestikust lisaks silptähestikult)
KANMURI-OTOSHI – tagaosa, mis on kadus kui naginata
KANTEI – mõõga hindamine
KAO – mõõgasepa graveeritud monogramm nakago’l
KASANE – tera paksus
KASHIRA – käepideme lõpus asuv mõõganupp
KATAKIRI – ühest küljest lame mõõk
(ilma shinogi’ta)
KATANA – mõõk, mida kantakse obi vahel tera
ülespoole
KATANA KAKE – mõõgaalus
KATANA-MEI – signatuuri külg, mis on suunatud välja
kui mõõgatera on üles suunatud
KAWAGANE – pindmine teras
KAZU-UCHI MONO – masstoodangu mõõgad
KEBORI – mõõga rakenditele tehtud graveering
KEN – sirge kaheteraline mõõk
KENGYO – kolmnurkne või tipukujuline nakago-jiri
KENDO – traditsioonilisel mõõgavõitlusel
põhinev kaasaegne standardiseeritud spordiala
KENJUTSU – traditsioonilised mõõgavõitlustehnikad,
jagunesid koolkondadeks ehk ryu’deks
KESHO YASURIME – dekoratiivsed viilimisjäljed nakago’l
KIJIMATA – faasani sääre kujuline nakago
KIJIMOMO – faasani jala kujuline nakago
KIKU - krüsanteem
KIKUBA – krüsanteemikujuline hamon
KIN - kuld
KINKO – pehmest metallist mõõgavarustus (mitte
rauast)
KIN-MEI – kullaga kaetud hindaja signatuur
KINZOGAN MEI – sama mis kin-mei
KINSUJI – kuldne joon, aktiivsus hamon’is
KINZOGAN-MEI – kullaga kaetud omistus nakago’l
KINSUJI – hele joon, mis jookseb mööda hamon’i
KIRI - paulownia
KIRI HA – lame mõõk, mille mõlemad
küljed on kaldu tera poole
KIRI KOMI – mõõgalõige või sälk
teisel mõõgal
KISSAKI – tera otsaosa
KITAE – sepistamine
KIZU – defekt, viga, kriimustus teral
KO – vana või väike
KOBUSE – tera, kus on pehme südamik ja tugevast terasest
välisosa
KO-CHOJI – väike choji hamon
KODACHI – väike tachi
KODOGU – kogu mõõgavarustus väljaarvatud
tsuba
KOGAI – lisavarustus, juukseork
KOGARASU MARU – kuulus eelajalooline mõõk,
nii kutsutakse ka selle mõõga jäljendusi
KOIGUCHI – mõõgatupe suue või selle
garnituur
KOJIRI – mõõtagupe ots
KOKUHO – mõõk, mis on klassifitseeritud rahvuslikuks
aardeks
KO-MARU – väike ümar boshi
KO-MIDARE – väike ebaregulaarne hamon
KO-MOKUME – väikeseid puukiude meenutav hada
KO-NIE – väike või peen nie
KO-NIE DEKI – koostatud väikesest nie’st
KOSHIATE – nahast riputusvahend mõõga jaoks
KOSHIRAE – mõõga rakend, varustus (käepide,
mõõgatupp, tsuba)
KOSHI-ZORI – tera kurvatuur on käepideme lähedal
KOTO – Vanem mõõgaperiood, umbes 10-17 saj.
KOZUKA – tarviknoa käepide
KUBIKIRI – väike tanto kaela lõikamiseks või
pea eemaldamiseks
KUNI – provints
KURIJIRI – ümar nakago jiri
KURIKARA - draakoni horimono
KURIKATA – mõõgatupe varustus sageo kinnitamiseks
KUZURE – põrmu varisev
KWAIKEN – naiste poolt kantav väike nuga
M
MACHI – täkked ha ja mune alguses
MACHI-OKURI – tera, mida on lühendatud liigutades üles
ha-machi ja mune-machi
MARU – ümar
MARU-DOME – ümar soone lõpp
MARU-MUNE – ümar mune
MASAME – sirge hada
MEI – mõõgasepa signatuur
MEIBUTSU – kuulus mõõk
MEKUGI – mõõga nagi, kinnituspulk
MEKUGI-ANA – auk mekugi jaoks
MEMPO – näokaitse, mask
MENUKI – käepideme ornamendid
MIDARE – üldnimetus karastuspiiridele (hamon), mis
ei olnud sirged ja regulaarsed
MIDARE-KOMI – ebatasane muster boshi’s
MIHABA – tera laius machi juures
MIMIGATA – kõrva kujuline hamon
MITOKOROMONO – samast komplektist kozuka, kogai ja menuki
MITSU KADO – koht, kus yokote, shinogi ja ko-shinogi kohtuvad
MITSU-MUNE – kolme küljega mune
MIZUKAGE – udune piir ji’s, tavaliselt põhjustatud
teistkordsest karastamisest
MOKKO – nelja sagara kujuline tsuba
MOKUME – lõngasõlme meenutav hada
MON - perekonnavapp
MONOUCHI – tera põhiline lõikav osa (umbes
tera esimene kolmandik)
MOROHA – kaheteraline mõõk
MOTO-HABA – tera laius habaki lähedalt
MOTO-KASANE – tera paksus
MU - tühjus
MUJI – nähtav voltimismuster puudub
MUMEI – signeerimata tera
MUNE – tera tagumine äär
MUNEMACHI – täke mune alguses
MUNEYAKI – karastusmuster tera tagumisel äärel
MU-SORI – ilma kurvatuurita
N
N.B.T.H.K. – Nihon Bijutsu Token Hozon Kai (mõõga
preservatsiooni organisatsioon)
NAGAMAKI – hellebardi tüüpi relv, mida kantakse
mõõgana
NAGASA – tera pikkus kissaki otsast munemachini
NAGINATA – Jaapani hellebard
NAKAGO – mõõga käepidemesse ulatuv osa,
mõõga roots
NAMBAN TETSU – välismaa teras
NANAKO - raised dimpling (fish roe)
NAOSHI – parandatud
NASHIJI – pirni nahka meenutav hada
NENGO – Jaapani ajastu
NIE – eredad kristallid hamon’is või ji’s
NIE-DEKI – hamon, mis on tehtud nie’s
NIKU - liha (tera, millel on palju täielikkust)
NIOI – pilvekujuline hamon
NIOI-DEKI – tehtud nioi’st
NIOI-GIRE – katkestus hamon’is, katkestatud hamon
NODACHI – suur tachi, tihtipeale tseremoniaalmõõk
või kõrgete ametnike mõõk
NOTARE – laineline hamon
NOTARE-MIDARE – ebaregulaarne lainekujuline hamon
N.T.H.K.. - Nihon Token Hozon Kai (mõõkade hindamisorganisatsioon)
NUNOME – pealiskihi metallitöötlus
O
O - suur
OBI - vöö
O-CHOJI – suur choji hamon
O-DACHI – väga pikk mõõk, tihtipeale
tseremoniaalmõõk
O-KISSAKI – suur kissaki
O-MIDARE – suur ebaregulaarne hamon
OMOTE – nakago külg, kus asub signatuur
O-NIE - suur nie
O-NOTARE – suur lainekujuline hamon
ORIGAMI – hinnangusertifikaat
ORIKAESHI MEI – volditud signatuur
OROSHIGANE – mõõgatootmiseks spetsiaalselt
töödeldud teras
O-SEPPA – suur seppa (tavaliselt tachi’l)
OSHIGATA – signatuuri hõõrumine nakago’le
O-SURIAGE – nakago, millelt on signatuur eemaldatud lühendamise
tõttu
S
SAGEO – nöör, mille abil seotakse mõõgatupp
obi külge
SAGURI – kinnituskonks saya küljes
SAIHA/SAIJIN – uuesti karastatud mõõk
SAKA – vildakas
SAKI – tipp, ots
SAKI-HABA – tera laius yokote kohalt
SAKI ZORI – tera ülemise kolmandiku kurvatuur
SAKU – tehtud, valmistatud
SAME – tsuka katmiseks kasutatav hainahk
SAMURAI – ajaloolise Jaapani sõdurklassi liige
SANBONSUGI – “kolm seedripuud”, hamon kolme
kordva tipuga
SAN-MAI – kolmeosaline terakonstruktsioon
SAYA – mõõgatupp
SAYAGAKI – sepa omistus shirasaya’l
SAYAGUCHI – mõõgatupe suue (koi-guchi)
SAYASHI – mõõgatupe valmistaja
SEKI-GANE – pehmest metallist pesad tsuka hitsu-ana’l
SEPPA – seibid tsuba ja mõõga vahel
SHAKU – Jaapani mõõtühik (30,3 cm)
SHAKUDO – vase ja kulla sulam, mida kasutatakse mõõga
garnituuril
SHIBUICHI – vase ja hõbeda sulam, mida kasutatakse
mõõga garnituuril
SHIKOMI-ZUE – jalutuskeppi peidetud mõõk
SHINAE – vervendused terases, mis tekivad tera painutamisest
SHINAI – kendos kasutatav bambusest harjutusmõõk
SHINGANE – pehme südamikuteras
SHINOGI – lõiketera piir
SHINOGI-JI – lame osa shinogi ja mune vahel
SHINOGI-ZUKURI – mõõk, millel on shinogi
SHIN-SHINTO – mõõgaperiood hilisest Edo’st
kuni Meiji restauratsioonini (1781-1868)
SHINSAKUTO – kaasaegsed mõõgad, reeglina arvestatakse
alates 1954 aastast
SHINTO – mõõgaperiood Sengoku lõpust
hilise Edo’ni (1596 - 1781)
SHIRASAYA – tera hoiustamiseks kasutatav lihtne puidust
mõõgatupp
SHITODOME – väikesed kaelused kurikata’l ja/või
kashira’l
SHOBU ZUKURI – tera, kus shinogi läheb kissaki lõpuni
välja (ilma yokote’ta)
SHOGUN – ajaloolise Jaapani sõjaväe ülemjuhataja,
samas ka riigi valitseja
SHOTO – lühike mõõk (30 – 60 cm),
komplektis daito’ga moodustavad daisho
SHOWATO – Showa-perioodil valmistatud mõõk
(tavaliselt madalakvaliteetsed terad) SHUMEI – punaselt
lakitud signatuur
SHURIKEN – väike viskenuga (nii sirged kui ka tähekujulised)
SORI – kurvatuur
SUDARE-BA – bambuskatte efekt hamon’is
SUE – hilja või hiljem
SUGATA – mõõga tera kuju
SUGUHA – sirge karastuspiir
SUKASHI – välja lõigatud
SUN – Jaapani mõõtühik, 0,303 cm
SUNAGASHI – hamonis ilmnev aktiivsus, mis meenutab pühitud
liiva
SURIAGE – lühendatud roots
T
TACHI – pikk mõõk, mida kantakse lõiketera
suunaga alla
TACHI-MEI – signatuur, mis on suunaga kehast eemale, kui
mõõka kantakse tera all
TAKABORI – kõrgreljeefne nikerdis
TAKANOHA – kullisule stiilis yasurime
TAMAHAGANE – mõõga valmistamiseks kasutatav
toorteras
TAMESHIGIRI – lõikeproov
TAMESHI-MEI – lõikeproovi pealiskiri
TANAGO – kala kõhu kujuline nakago
TANAGO-BARA – kala kõhu kujuline nakago
TANTO – pistoda või nuga, mis on vähem kui 30cm
pikk
TATARA – mõõgaterase valmistamiseks kasutatav
saviahi
TO - mõõk
TOBIYAKI – karastuse saarekesed ji’s
TOGARI - teravatipuline
TOGI – mõõga poleering või poleerija
TORAN – kõrge laine kujuline hamon
TORII-ZORI – kui mõõga kurvatuur on tera keskel
TSUBA – käekaitse mõõgal
TSUCHI – väike haamer mekugi eemaldamiseks
TSUKA – mõõga käepide
TSUKA-GUCHI – käepideme suue
TSUKA-ITO – käepideme mähis
TSUKAMAKI – käepideme mähkimise kunst
TSUKURI / ZUKURI - mõõk
TSUKURU – valmistatud (kellegi poolt)
TSUNAGI – puutera, mida kasutatakse koshirae näitamiseks
TSURUGI – kaheteraline sirge mõõk
U
UBU – algupärane, muutmata rootsuga
UCHIGATANA - võitluskatana
UCHIKO – peen pulber, mida kasutatakse tera puhastamisel
UCHIZORI – sissepoole kaardus
UMABARI – hobusenõel
UMA-HA – hobuse hamba kujulune hamon
UMEGANE – pesa mida kasutatakse vea (kizu) parandamiseks
URA – nakago külg, mis on keha poole suunatud
URA-MEI – signatuur ura’l (tavaliselt kuupäev)
UTSURI – karastuspiiri peegeldus ji’l
W
WAKIZASHI – lühike mõõk (30-60 cm)
WARE – väike auk, täke terases
WARI-BASHI / WARI-KOGAI – söömispulgad
Y
YAKI DASHI – hamachi lähedal olev sirge karastuspiir
YA-HAZU – nooletipu kujuline hamon
YAKIBA – tugevdatud, karastatud mõõga äär
(ha)
YAKIDASHI – hamon, mis algab otse ha-machi kohal
YAKIHABA – yakiba laius
YAKI-IRE – mõõga kiirkarastus
YAKIZUME – ilma tagasipöördeta karastuspiir boshi’s
YANONE – nooletipp
YARI - oda
YASURIME – viilimärgid nakago’l
YOKOTE – piir ji ja kissaki vahel
YOROIDOSHI – lahingurüüd läbistav tanto
Z
ZOGAN - inkrustratsioon
ZUKURI - mõõk
|